Tere tulemastVikipeediasse,
vabasse veebientsüklopeediasse
Käsilolevaid artikleid:251 387
Kaastöölisi sel kuul:602
Teemaportaalid
Liivlased (liivi keeleslīvlizt,läti keeleslīvi,lībieši) onläänemeresoome rahvas ajaloolise asualaga tänapäevaLätis Põhja-Kuramaal ja Lääne-Vidzemes ning Edela-Eestis. Liivlasi on määratletud kui liivi keeltemakeelena kõnelejaid, liivikeelsete vanemate järeltulijaid, liivi identiteediga inimesi, ajaloolistes allikates liivlasteks nimetatud inimesi või teatudarheoloogiliste kultuuride esindajaid.
Liivlaste väljakujunemine paigutataksenoorema rauaaja algusse ning nende kultuuri ja arvukuse kõrgaeg 11.–12. sajandisse, millele on järgnenudassimileerumisperiood. 2017. aastal oliLätis end liivlasteks pidavaid inimesi 16,Eestis 85 jaVenemaal 7.Grizelda Kristiņ, kes oli viimane liivi keelt emakeelena kõneleja, suri 2013. aastalKanadas.
Arheoloogilistele leidudele toetudes nähakse hilisematest kirjalikest allikatest tuntud liivlastega asustatud alade elanikel ja kultuuril erinevaid algupärasid.Henriku Liivimaa kroonikas mainitudMetsepole piirkonna liivlasi peetakse kõige tõenäolisemalt juba pikemat aegaVidzeme loodeosa asustanudläänemeresoomlaste järeltulijaiks, kelle materiaalses kultuuris leidub ühisjooniSakala alade jalatgaliseerumise-eelseVidzeme põhjaosa läänemeresoome rahvastikuga.Loe edasi ...
Sorgu (rootsi jasaksa keelesSorkholm) on 5,88 ha suurune asustamatasaarPärnu lahe jaKihnu väina piirilManilaiust 5,5 kilomeetrit kagus. Halduslikult kuulub taPärnumaalePärnu linna koosseisu.
Autor:Toomas Mitt
Vikipeedia onpaljukeelnevõrguentsüklopeedia, mida kõik saavad vabalt kasutada ning täiendada ja parandada.
Esimesena alustas 2001. aasta jaanuarisingliskeelne Vikipeedia.Eestikeelne Vikipeedia alustas 2002. aasta augustis.
Sinised lingid viivad olemasolevate artikliteni;punaste linkide puhul on artikkel ette nähtud, kuid see tuleb alles kirjutada. Punasele lingile klõpsates jõuate lehele, millel saate alustada uut artiklit.
Tee julgelt parandusi! Muudatused on kohe nähtavad, sisselogimine ei ole kohustuslik. Vaadakeredigeerimisjuhendit,korduma kippuvaid küsimusi jateisi abilehti ning hakake kirjutama! Harjutamiseks võib kasutada kaliivakasti. Kirjutamisel soovitame eeskujuks võtta siinse kogukonna pooltheadeks valitud artikleid.
Vahepeal tehtut näebviimaste muudatuste lehelt.
Kui artiklis jäi midagi arusaamatuks, siis postitage oma küsimused vastava artikli arutelulehele, kuhu pääsete vastava artikli päisest. Arutelulehele postitamiseks kasutage päiselinki "Muuda" või "Lisa teema".
Uue artikli alustamiseks võid ka soovitud pealkirja siia sisestada:
Can't speak Estonian but have something to say? Tell ithere.
üle 1 000 000 artikliga Vikipeediad
üle 500 000 artikliga Vikipeediad
üle 200 000 artikliga Vikipeediad
Vikipeedia soome-ugri keeltes