Movatterモバイル変換


[0]ホーム

URL:


Liigu edasi põhisisu juurde
Andmekaitse Inspektsiooni logo
Saada kiri

Elektroonilised pöördumised palume digitaalallkirjastada ja saata info[at]aki.ee. Paberil pöördumised palume postitada aadressile:Andmekaitse Inspektsioon Tatari 39, 10134 Tallinn

Nõuandetelefon

Andmekaitse Inspektsiooni nõuandetelefon 5620 2341 aitab jõuda pöördujal õigete vastusteni, esmaspäevast neljapäevani vahemikus 13.00-16.00.

Sekkumistaotlus

Sekkumistaotlust käsitleme vastavalt selle sisule kas kaebusena, vaidena teise haldusorgani tegevuse peale või märgukirjana.

Sekkumistaotlus-maksehäire

Maksehäire-sekkumistaotlust käsitleme vastavalt selle sisule kas kaebusena, vaidena teise haldusorgani tegevuse peale või märgukirjana.

Selgitustaotlus

Selgitustaotlusega saate inspektsioonilt küsida asutuse seisukohti, tõlgendusi või praktilist infot. Selgitustaotlusele vastatakse märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise ning kollektiivse pöördumise esitamise seaduse alusel 30 päeva jooksul.

Teabenõue

Teabenõude saate meile esitada, kui soovite saada dokumenti, mis on Andmekaitse Inspektsioonis juba olemas. Teabenõudega võite küsida välja näiteks mingi varasema kirja või juba tehtud otsuse.

Rikkumisteade

Andmetöötleja peab rikkumisteate esitama hiljemalt 72 tundi pärast isikuandmetega seotud rikkumisest teada saamist.

Vaide esitamine

Saate esitada vaide inspektsiooni enda tegevuse peale, kui soovite, et vaadatakse üle inspektsiooni otsus või tegevus, mis puudutab Teie õigusi. Vaie tuleb esitada 30 päeva jooksul vaidlustatavast otsusest või tegevusest teada saamisest. Vaiet ei saa esitada, kui olete samas asjas kohtusse pöördunud.

Teabenõude esitamine

Teabenõue on üks ametlik pöördumisvormidest olemasoleva dokumendi, näiteks käskkirja saamiseks. Teabenõudega saab pöörduda eelkõige riigi- ja kohalike omavalitsusasutuste ning nende hallatavate asutuste poole. Sellisteks asutusteks on näiteks ministeeriumid riigiametid, valla-ja linnavalitsused, ülikoolid, munitsipaalkoolid ning lasteaiad jms.

Kui teil on vajaolemasolevat dokumenti, siis teabenõudega pöördumise eeliseks on see, et vastajal tuleb andavastus viie tööpäeva jooksul pärastteabenõude registreerimist. Juhul, kui soovitud teabe väljastamisekskulub rohkem aega, peab vastaja sellest ikkagiviie tööpäeva jooksul teada andma.

Juhul, kui teabenõude täitmiseks tulebteavet täiendavalt koguda ja analüüsida ning selle alusel on vajauus teave dokumenteerida, siis on see pöördumineselgitustaotlus, millele vastatakse märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise ning kollektiivse pöördumise esitamise seaduses ettenähtud korras15 päeva jooksul.

Näiteks, asutuse käskkiri on juba loodud dokument, mida võib teabenõudega saada, kui sellele ei kehti avaliku teabe või eriseadusest tulenevat juurdepääsupiirangut. Kui aga soovite teada saada, kui palju kulus raha teenuste finantseerimiseks erinevatest allikatest mingil kindlal perioodil, siis see võib olla juba selline teave, mis eeldab mitmest dokumendist andmete kogumist. Selle alusel koostatakse teie jaoks uus dokument ja see võtab juba kauem aega ning seda käsitletakse selgitustaotlusena, millele vastatakse 15 päeva jooksul.

Teabenõude tegemisel tuleb esitada:

  • teabenõudja ees-ja perekonnanimi;
  • asutuse või juriidilise isiku nimel esitatava teabenõude puhul juriidilise isiku nimi või asutuse nimetus;
  • teabenõudja sideandmed (posti- või elektronpostiaadress või faksi- või telefoninumber), mille kaudu teabevaldaja saaks teabe väljastada või teabenõudjaga ühendust võtta;
  • taotletava teabe sisu või dokumendi liik, nimetus ja sisu või teabenõudjale teada olevad dokumendirekvisiidid;
  • taotletava teabenõude täitmise viis, mis võib olla nii suuline kui kirjalik.

Kui taotletakse teavet, milles on taotleja või kolmandate isikute juurdepääsupiiranguga isikuandmed, peab teabevaldja teabenõudja isiku tuvastama.
 

Teabenõudjal on õigus saada suulist teavet, kui:

  • soovib infot esitatud avalduse, märgukirja või muu taotluse menetluse kohta;
  • soovib andmeid selle kohta, kas teabevaldaja valduses on teabenõudja poolt soovitud teave.

Suulisel täitmisel ei ole teabenõude täitja kohustatud dokumente ette lugema.

Avaliku teabe juurde pääsemiseks on eriregulatsioone:

  1.  Kohtu-, haldus- jm menetluste läbiviimise, andmekogude pidamise ja asutuste tegevuse kohta on palju seadusi. Ka need võivad reguleerida      teabe avalikustamist ja teabe küsimist.
  2.  Kuigi iseenesest võib tegu olla avaliku teabega, kohaldatakse üldseaduse (AvTS) ja eriseaduse vastuolu korral eriseadust (AvTS-i § 2 lg 1 p 2, lg   2).10
  3.  Eriseadused võivad teha teabe kättesaadavaks üksnes piiratud isikute ringile (nt menetlusosalistele) ning nõuda, et teabe küsija peab põhjendama oma õigustatud huvi teabe saamiseks. Samuti võivad eriseadused esitada AvTS-ist erinevaid vorminõudeid teabe küsimisele, kehtestada erinevaid tähtaegu teabe väljastamisele ning sätestada tasu teabe väljastamise eest.

Last updated: 05.11.2025


[8]ページ先頭

©2009-2025 Movatter.jp